6 levinud müüti unest

Kuna me magame ligi kolmandiku oma elust, on unel meie tervisele ja heaolule äärmiselt suur mõju. Unega seoses ringleb aga ka palju müüte, mis kasu asemel pigem kahju toovad. Panime kokku väikese ülevaate, kus mõned neist kummutame. Head und!

1. Vananedes väheneb unevajadus

Vananedes jääb inimestel uni pinnapealsemaks, väheneb sügava ja REM-une aeg ning seetõttu on seenioridel sageli ka keerulisem uinuda ning hommikul ärkavad nad varem üles. Selle nähtuse peamiseks põhjustajaks peetakse keha melotoniinitaseme langust.

 

Melatoniin on meie käbikehas ehk käbinäärmes sünteesitav unehormoon, mis reguleerib organismi bioloogilist kella, tekitades meile õhtul tunde, et on aeg magama minna. Selle vähenemine ei tähenda aga, et inimesele piisaks vähemast unest. Sageli toob niisugune häiritud ja vähene uni kaasa ka päevaste tegemiste käigus kiirema väsimise ning jõuetuse tunde.

2. Jäigemal madratsil magamine on alati parem kui pehmel

See on meie kogemuse järgi väga levinud müüt ning visa kaduma. Sageli arvatakse, et jäik madrats on seljale parem, sest pehmem ei suuda keha piisavalt toetada ning tekitab seljavalusid. Tegelikkuses aga oleneb sobivaima madratsi valik magajast endast – tema kehakaalust, eelistatud magamisasendist ja eelkõige tunnetusest.

 

Näpunäiteid, kuidas leida omale õige madrats, võid leida siit.

3. Osadele inimestele piisab vaid 5-6tunnisest ööunest

On tõsi, et eksisteerib imeväike hulk inimesi (keskmiselt umbes kaks-kolm miljonist), kes tõepoolest ei vaja üle 5-6 tunni ööund, ent enamik meist vajab siiski keskmiselt 7,5-8,5 tundi ööund iga päev.

 

Need, kes regulaarselt magavad öösiti vähem ning tunnevad ennast sellegipoolest normaalselt, on tõenäoliselt viinud oma keha stressirežiimi ning lühikese ajaperioodi jooksul võivad tõepoolest suuta ka niiviisi igapäevaselt toimetada. Pikaaegne magamatus hakkab aga ajapikku kehale väga kurnavalt mõjuma, soodustades mälu- ja meeleoluhäireid, ülekaalulisust ning südame- ja veresoonkonna haigusi.

4. Pole vahet, millal sa magad – peaasi, et unetunnid täis saad

Tundub, et poleks justkui suurt vahet, kas magada oma unetunnid täis õhtul üheteistkümnest hommikul seitsmeni või hommikul neljast keskpäevani, sest mõlemal juhul magad Sa ju siiski 8 tundi. Tegelikult saab liiga hilja (või vastupidi vara) magama minnes oluliselt häiritud keha tsirkadiaanrütm.

 

Tsirkadiaanrütm on meie keha loomulik rütm, mis reguleerib une- ja ärkvelolekutsükleid ning kordub umbes iga ööpäeva järel. Kuna aju ja terve keha funktsioonid ning meie hormoonide tasemed kõiguvad päeva vältel väga palju, ajab valel ajal magamine meie bioloogilise kella sassi. See toob kaasa kehvema une ning pärsib välja puhkamist.

5. Äratuse edasilükkamine aitab paremini välja puhata

Pole ilmselt inimest, kes poleks ilmselt mõnikord eriti magusa une ajal äratuskella helinat kuuldes seda edasi lükanud. See võib tunduda mõnus ja mõned lisaminutid und väga vajalikud, kuid tegelikult mõjub äratuse edasilükkamine kehale kahjulikult ning teeb Sind hoopis unisemaks.

 

Miks? Kuna Su keha hakkab tavaliselt end vaikselt ärkamiseks valmistama juba paar tundi enne äratust, tõstes kehatemperatuuri ning suunates ajusse kemikaale, mis aitavad Sul tõusta. Kui esimese äratuse ajal on Su keha juba ärkamisrežiimis (kuigi teinekord esmapilgul nii ei tundu), siis võib uuesti paariks minutiks unne vajumine ajukeemiat häirida ning Su segaduses keha ei tea, mida peale hakata. See aga toob kaasa uimase ja loiu oleku, mis võib jätkuda veel tunde peale voodist tõusmist.

6. Kui sa magama ei jää, siis püsi voodis nii kaua kuni uni tuleb

Üldine uneekspertide soovitus on, et kui Sa pole 20 minuti jooksul magama jäänud, siis tuleks voodist tõusta. Voodis vähkremise asemel on parem liikuda näiteks teise tuppa ning teha midagi lõõgastavat vaikses ja hämaras keskkonnas (ning seda kindlasti nutitelefoni või muid elektroonilisi seadmeid kasutamata) ja seejärel proovida voodisse tagasi minna.

 

Põhjus, miks eksperdid niisugust lähenemisviisi soovitavad, on see, et aju peaks seostama voodit unega. Uinumisraskuste ajal voodis püsimine võib aga luua täpselt vastupidist mõju, tekitades frustratsiooni ja ärevust. Samal põhjusel ei soovitata ka voodis tööd teha või näiteks süüa.

Sleepwelli voodis on igal ööl uni magus ja kosutav. Tutvu meie toodetega siin. Kui Sul on tekkinud mõni küsimus, mis jäi käesolevas postituses vastamata, võid julgelt meiega ühendust võtta ka läbi Facebooki või Instagrami