Mis juhtub, kui lükkad äratuskella pidevalt edasi?
Oleme kõik seda teinud – äratuskell heliseb ja ärkamise asemel lükkad ärkamist ikka edasi… üks, kaks, võib-olla isegi viis korda. Tundub, nagu oleks need viimased paar minutit und kõige magusamad, aga on sellel mõttel tõsi taga või äratuse edasilükkamine pigem kahjulik? Võib tunduda, et tegemist on küllaltki süütu harjumusega, kuid sellel võib olla üllatavalt negatiivne mõju sinu kehale ja vaimule.
1. Kriitilise unetsükli katkemine
Kui esimest korda magama jääd, siseneb su keha sügava une faasi ja seejärel läbib see mitu korda öö jooksul kergema ja REM-une faasi. Umbes tund või kaks enne loomulikku ärkamisaega hakkab aju eelseisvaks päevaks valmistuma: kortisooli tase ja kehatemperatuur tõuseb, melatoniini tase langeb.
Aga kui äratuskella edasi lükata, katkestad oma loomuliku ärkamisprotsessi ja saadad oma keha tagasi uude unetsüklisse ning kahjuks pole seda võimalik 5–10 minutiga lõpuni läbida. Selline katkendlik miniuinak võib lõpuks tekitada tunde, et oled uimasem, mitte puhanum.
2. Uneinerts
Tead seda uimast, rasket tunnet, mis tekib pärast uinakut? Selle nimi on uneinerts. Tegemist on kognitiivse ja füüsilise loidusega, mis tekib siis, kui ärkad une sügavamates etappides. Mida rohkem kordi uinuda ja uuesti pinnapealsesse unne langeda, seda tugevamaks ja pikemaks see uimasus muutub.
Uuringud näitavad, et uneinerts võib suurendada reaktsiooniaega, vähendada otsustusvõimet ja mõjutada mälu 2–4 tundi pärast ärkamist.
3. Sisemine kell
Meie ajudele on oluline järjepidevus. Regulaarne ärkamisaeg tugevdab ööpäevarütmi, aidates päeval erksam ja öösel unisem olla. Äratuskella edasilükkamine igal hommikul saadab sisemisele kellale vastuolulisi signaale.
Aja jooksul võib see ebaregulaarsus raskendada loomulikku ärkamist, halvendada üldist unekvaliteeti ja muuta hommikud sujuva ülemineku asemel igapäevaseks võitluseks.
4. Stressireaktsiooni käivitumine
Iga kord, kui äratuskell sind äratab (isegi kui see on vaid mõneks sekundiks), võib see ajus käivitada võitle-või-põgene reaktsiooni. Selle kordamine mitme edasilükkamistega võib kortisooli taset tõsta, pannes sind päeva alguses tundma ärevust, pinget või ärrituvust.
Lisaks võib see varahommikune stress sind ka päeva vältel saata, mõjutades tuju, efektiivsust tööl või koolis ning suhteid.
5. Võid järgmisel ööl halvemini magada
Iroonilisel kombel võib edasilükkamise harjumus viia üldise une halvenemiseni, mitte paranemiseni. Kui korduvalt ärgata ja uinuda, häirid oma unetsükli viimast ja sageli kõige taastavamat osa. See killustatus jätab sind uimaseks ja rahutuks, isegi kui sa tehniliselt rohkem aega voodis veetsid. Sellele reageerides proovivad paljud inimesed hiljem magama minna või kauem magada, et seda püsivat väsimust kompenseerida – nõrgestades veelgi keha sisemist une-ärkveloleku rütmi ja muutes loomuliku ärkamise veelgi raskemaks.
Mida selle asemel teha?
Kui avastad end igal hommikul äratust edasi lükkamast, kaalu järgmisi alternatiive:
- Aseta äratuskell teisele poole tuba, nii et pead füüsiliselt üles tõusma.
- Proovi minna magama 30–60 minutit varem.
- Kasuta päikesetõusu imiteerivat äratuskella või õrnemat heli, et ärkaksite järk-järgult.
- Ärka iga päev samal ajal – isegi nädalavahetustel.
- Väldi enne magamaminekut ekraane, kuna sinine valgus lükkab melatoniini vabanemist edasi ja raskendab uinumist.
Lõpetuseks
Äratuse edasilükkamine pakub hetkeks kergendust, kuid see on lühiajaline rõõm pikaajaliste tagajärgedega. Edasilükkamissoovile vastu seistes ja järjepidevamat hommikurutiini luues tunned end energilisemana, keskendunumana ja kontrollid oma päeva paremini.
Sleepwelli voodis on igal ööl uni magus ja kosutav. Tutvu meie toodetega siin. Kui Sul on tekkinud mõni küsimus, mis jäi käesolevas postituses vastamata, võid julgelt meiega ühendust võtta ka läbi Facebooki või Instagrami.