Kuidas kellakeeramine mõjutab meie und?

Igal kevadel ja sügisel keerame kella. Esmapilgul tundub see väike muudatus, kuid keha jaoks tähendab see uue rütmiga kohanemist. Kui kellaaeg muutub, peab ka meie sisemine kell ehk loomulik une- ja ärkvelolekurütm end ümber seadma.

Paljudele on just kevadine kellakeeramine kõige keerulisem. Tunni võrra varasem ärkamine lühendab und ning esimestel päevadel tunnevad paljud meist end väsinuna ja hajameelsena. Keskendumine on raskem ning päevane energiatase on madalam.

Kevadise kellakeeramise eesmärk on kasutada päevavalgust paremini ära. Märtsi viimasel pühapäeval kell 03.00 nihutatakse kellaaega tunni võrra ette. Oktoobri viimasel pühapäeval keeratakse kell taas tunni võrra tagasi ja minnakse üle talveajale.

Kuigi kellaaeg muutub nipsust, vajab keha sisemine kell uue rütmiga harjumiseks ikkagi pisut enam aega. Organismi ööpäevarütm kohaneb tavaliselt mõne päeva jooksul, kuid mõnikord võib see võtta isegi üle nädala. Ja just seetõttu on pärast ajamuutust uinumine keerulisem ning hommikune ärkamine nõuab rohkem pingutust.

Mida teadlased kellakeeramise mõju kohta ütlevad?

Teadlased on kellakeeramise mõju unele uurinud juba aastaid ning tulemused on üsna sarnased. Kevadine ajamuutus, mil kaotame ühe tunni und, mõjutab inimesi tavaliselt rohkem kui sügisene kellakeeramine. Paljud magavad esimestel päevadel veidi vähem ja tunnevad end hommikuti väsinumana.

Mõnes uuringus on und mõõdetud näiteks nutiseadmete ja aktiivsusandurite abil. Need näitavad, et pärast kevadist kellakeeramist magavad inimesed koguni mitukümmend minutit vähem. Paljud tunnevad, et nad ei ole hommikul piisavalt puhanud. See viitab sellele, et lisaks une pikkusele muutub ühtlasi selle kvaliteet.

Samuti mõjutab ajamuutus keskendumist. Näiteks noorte seas on märgatud, et pärast kellakeeramist on reaktsioonid veidi aeglasemad ja tähelepanu hajub kergemini. Mõju sõltub siiski inimesest – osa kohaneb uue rütmiga kiiresti, teistel võtab see lihtsalt rohkem aega.

Mõned uuringud viitavad, et kellakeeramine võib lühiajaliselt mõjutada tervist. Selle põhjuseks on asjaolu, et meie bioloogiline kell ehk ööpäevarütm on väga täpselt häälestatud süsteem. Isegi ühe tunni võrra nihkunud une- ja ärkvelolekuaeg võib ajutiselt mõjutada hormoonide tasakaalu ja unekvaliteeti ning on leitud seos südame- ja veresoonkonnahaiguste riski suurenemisega.

Suvisele ajale üleminekul on ka positiivseid külgi. Õhtud on valgemad ning meie sombuses kliimas soovime iga valget hetke maksimaalselt ära kasutada. Seetõttu eelistaksid paljud meist jääda aastaringselt suveajale, sest nii oleks sügisel ja talvel õhtuti rohkem valget aega.

Miks meie keha kellakeeramisele reageerib?

Meie und juhivad kaks peamist süsteemi. Esimene neist on unevajadus ehk mida kauem oleme ärkvel, seda suuremaks muutub vajadus magada. Teine on organismi sisemine kell ehk ööpäevarütm, mis annab kehale märku, millal on aeg magama minna ja millal ärgata.

Kellakeeramine muudab aga ainult ametlikku kellaaega. Sisemine rütm kohandub peamiselt päevavalguse mõjul. Kevadine ajamuutus teeb selle keerulisemaks, sest hommikud muutuvad pimedamaks ja õhtud valgemaks. See võib nihutada loomulikku unerütmi veidi hilisemaks ning esimestel päevadel on raskem õigel ajal uinuda.

Olulist rolli mängib melatoniin. See on nimelt hormoon, mis aitab organismil uneks valmistuda. Melatoniini tootmine algab tavaliselt pimeduse saabudes. Kui õhtuti on kaua valge, algab see hiljem ning uinumine nihkub edasi.

Seetõttu võib pärast kellakeeramist tekkida olukord, kus organismi loomulik rütm ei ühti mõnda aega töö- või ärkamisaegadega. Seda nähtust nimetatakse inglise keeles social jetlag. Enamasti kohaneb organism uue rütmiga siiski mõne päeva jooksul.

Kuidas voodi ja madrats aitavad kellakeeramisega paremini toime tulla?

Pärast kellakeeramist on peamine eesmärk aidata kehal võimalikult hästi puhata ka siis, kui uinumine toimub tavapärasest veidi teisel ajal. Sellisel perioodil muutub eriti oluliseks une kvaliteet ehk see, kui sügav ja katkematu on meie uni.

Siin mängivad suurt rolli voodi ja madrats. Kui keha saab öösel korraliku toe ning madrats jaotab keharaskuse ühtlaselt, väheneb vajadus magamise ajal asendit vahetada. See tähendab vähem ärkamisi ja rahulikumat und.

Paljudele sobib hästi keskmise jäikusega madrats, mis toetab selgroo loomulikku asendit ja aitab kehal ühtlaselt toetuda. Hea survejaotus aitab lihastel paremini lõdvestuda ning hoiab une sügavama ja rahulikuma. Iga madrats ei sobi kõigile ühtemoodi. Inimeste kehaehitus, magamisasend ja eelistused on erinevad, mistõttu on kõige kindlam madrats enne ostmist ise järele proovida. Nii saad veenduda, et madrats toetab sinu keha õigesti ja sellel on hea magada.

Hea voodi ja sobiv madrats ei muuda küll kellaaega, kuid võivad teha ühe olulise asja: aidata kehal kasutada uneaega võimalikult hästi. Just siis, kui organism alles uue rütmiga harjub, toetavad mugav voodi ja kvaliteetne madrats sügavamat ja paremat und.

Mida teha, et kellakeeramisega paremini kohaneda?

Kellakeeramisega on lihtsam harjuda, kui annad kehale uue rütmiga kohanemiseks veidi aega. Selle asemel, et püüda ühe päevaga uue ajaga harjuda, nihuta oma päevast rütmi juba paar päeva varem veidi ettepoole.

• Mine magama ja ärka 15–20 minutit varem juba paar päeva enne kevadist kellakeeramist. Nii harjub keha uue ajaga järk-järgult ja tunnine muutus ei tule nii järsult.
• Veeda pärast ärkamist veidi aega õues. Näiteks lühike jalutuskäik või jalgsi tööle minek annab kehale märku, et päev on alanud ning aitab sisemisel kellal uue ajaga kohaneda.
• Õhtune ere valgus hoiab keha kauem ärkvel. Enne magamaminekut vähenda valgust ja piira nutiseadmete kasutamist.
• Kohv, energiajook või kange tee hilisel pärastlõunal, lükkab õhtust uinumisaega edasi. Kui tunned end väsinuna, tee parem lühike paus või mine korraks värske õhu kätte.
• Kui sul on võimalus, tee varasel pärastlõunal lühike, umbes 10–20-minutiline uinak. Liiga pikk või õhtune uinak võib hiljem magamajäämist aga raskendada.

Kui oled mõelnud, kas sinu voodi ja madrats pakuvad kehale endiselt piisavat tuge, võib just nüüd olla hea aeg sellele korraks tähelepanu pöörata. Vahel piisab ühest väikesest muudatusest, et uni muutuks rahulikumaks ja hommikud kergemaks.

Hea madrats ja mugav voodi aitavad kehal öösel lõõgastuda ning kasutada uneaega maksimaalselt hästi. Eriti just neil päevadel, kui organism alles uue rütmiga harjub. Kui tunned, et sinu voodi võiks pakkuda paremat tuge ja mugavust, siis on  Sleepwelli voodid ja madratsid loodud toetama rahulikku ja taastavat und.

Sleepwelli voodis on igal ööl uni magus ja kosutav. Tutvu meie toodetega siin. Kui Sul on tekkinud mõni küsimus, mis jäi käesolevas postituses vastamata, võid julgelt meiega ühendust võtta ka läbi Facebooki või Instagrami.