Kas meie uni muutub koos aastaaegadega?

Kui sügisel päevad lühenevad, tekib paljudel tunne, et hommikul tahaks kauem magada ja õhtul varem teki alla pugeda. Tavaliselt nimetame seda sügisväsimuseks ja proovime jätkata samas tempos nagu suvel.

Aga mis siis, kui meie keha ei olegi loodud talvel päris samas rütmis toimima nagu keset suve juulikuus?

Looduses on see täiesti loomulik. Päeva pikkus, temperatuur ja toidu kättesaadavus mõjutavad paljude liikide aktiivsust, und ja energiakasutust. Ka inimese une kohta koguneb üha rohkem andmeid, mis viitavad sellele, et meie magamine on aastaaegadega tihedamalt seotud, kui tänapäevane eluviis välja paista laseb.

Lõppude lõpuks oleme meiegi osa loodusest. Ehk tasub vahel rohkem märgata, kuidas keha koos aastaaegade vaheldumisega oma rütmi muudab.

Looduse rütm muutub koos aastaaegadega

Karud on ilmselt kõige tuntum näide. Talve saabudes nende aktiivsus väheneb, ainevahetus aeglustub järsult ning nad veedavad mitu kuud taliuinakus.

Muide, karu taliuinak ei ole päris sama mis näiteks nahkhiire või siili sügav talveuni. Karu kehatemperatuur langeb vaid mõne kraadi võrra ja ta suudab vajaduse korral suhteliselt kiiresti reageerida. Samal ajal aeglustub tema ainevahetus märgatavalt ning kogu organism läheb üle energiasäästurežiimile.

Veel põnevam on see, et isegi taliuinakus ei lülitu karu „sisemine kell“ täielikult välja. On teada, et talvituvatel pruunkarudel säilivad ööpäevased aktiivsuse ja kehatemperatuuri rütmid ning nende bioloogiline kell reageerib endiselt valgusele.

Siilid, nahkhiired ja paljud teised väikesed imetajad lähevad veel kaugemale: nende ainevahetus ja kehatemperatuur langevad talveune ajal väga madalale. Lindude ja imetajate seas esineb ka lühemaid, vaid mõne tunni pikkuseid energiasäästuperioode ehk torporit.

Inimene loomulikult talveunne ei jää, kuid ka meie keha reageerib valguse ja pimeduse vaheldumisele ning kohandab selle järgi oma ööpäevast rütmi.

Kas inimesed magavad talvel rohkem?

Jah, keskmiselt magavad inimesed talvel veidi rohkem kui suvel. Mahukas uuring, milles analüüsiti ligi 117 000 täiskasvanu enam kui 73 miljonit ööd, näitas selget hooajalist erinevust une pikkuses. Põhjapoolkeral magasid inimesed talvel keskmiselt umbes 15–20 minutit kauem kui suvel. Mida lähemal ekvaatorile elati, seda väiksem oli hooajaline erinevus.

Aastaaeg mõjutab ka une ajastust. Talvel ärkasid inimesed keskmiselt hiljem ning une keskpunkt nihkus hilisemaks. See sobib hästi teadmisega, et meie bioloogilist kella juhib suuresti valguse ja pimeduse vaheldumine.

Väiksemates uneuuringutes on leitud muutusi ka une ülesehituses. Ühes uuringus oli REM-und talvel rohkem ning sügava une osakaal sügisel väiksem. Neid tulemusi ei saa kõigile inimestele üldistada, sest antud uuringus osalesid unehäiretega patsiendid. Küll aga annavad need veel ühe vihje, et aastaaeg mõjutab enamat kui ainult magatud tundide arvu.

Sellesse pilti sobitub ka igasügisene kellakeeramine. Üleminek suveajalt vööndiajale tähendab, et hommikul saabub valgus varem ja õhtul läheb samuti varem pimedaks. Bioloogilise kella seisukohalt sobib vööndiaeg inimese loomuliku ööpäevarütmiga paremini kui suveaeg ning uneeksperdid eelistavadki püsiva aja valikul vööndiaega.

Eesti laiuskraadidel on pilt siiski keerulisem, sest talvel on valget aega niigi vähe. Vööndiaeg ei anna meile päevavalgust juurde, vaid nihutab selle varasemaks: hommik muutub valgemaks, kuid õhtu pimeneb samuti varem. Igapäevaelu seisukohalt tundub hilisem õhtuvalgus seetõttu ahvatlevam. Meie bioloogilise kella jaoks on aga eriti tähtis just hommikune valgus, mis aitab une- ja ärkvelolekurütmi õigel ajal hoida.

Seega on hea teada, et pimedal ajal suurem unevajadus ei ole lihtsalt sügisene laiskus ja loidus . Keha lihtsalt reageerib päevade lühenemisele ning meie uni kohaneb koos valguse ja pimeduse rütmiga.

Kas peaksime talvel elame teistmoodi kui suvel?

Tõenäoliselt vähemalt mõnevõrra, sest meie keha reageerib aasta jooksul muutuvatele valgus- ja pimedustingimustele ning kohandab nende järgi ka une- ja ärkvelolekurütmi.

Looduses toimub suvel peaaegu kõik vastupidiselt talvele. Päevad on pikad, valgust on palju, taimede kasv on kõige aktiivsem ning loomadel on rohkem aega toidu otsimiseks ja järglaste kasvatamiseks. Talvel paljude liikide aktiivsus väheneb ning organism säästab rohkem energiat.

Inimese elukorraldus toimib aga suuresti vastupidi. Pimedal ajal on töökoormus väga tihti isegi suurem kui suvel, kuigi loomulikku valgust on vähem ja unevajadus suureneb. Puhkuse seostame seevastu aga just suvega – ajaga, mil päevad on kõige pikemad ja loodus kõige aktiivsem.

Selles mõttes elame vähemalt osaliselt looduse rütmile vastupidises kalendris. Juunis võtame aja maha, detsembris aga ootame endalt endiselt varajast ärkamist, keskendumist ja täit töövõimet.

Huvitaval kombel leidub sarnane mõte ka tuhandeid aastaid vanas Hiina meditsiini traditsioonis. Seal kirjeldatakse kevadet kasvu ja avanemise ajana, suve aktiivsuse kõrgpunktina, sügist sissepoole pöördumise ning talve säilitamise, vaikuse ja puhkuse perioodina.

See ei ole muidugi tänapäevase uneteaduse soovitus ega tähenda, et peaksime talvel töötamise lõpetama. Mõte on pigem selles, et inimese organism ei ela aastaringselt täiesti muutumatus keskkonnas. Valguse hulk, päeva pikkus ja meie bioloogiline rütm muutuvad koos aastaaegadega, isegi kui kalender ja tööpäev seda ei arvesta.

Mida saame sellest oma une jaoks õppida?

Elektrivalgus, keskküte ja äratuskell võimaldavad meil elada detsembris peaaegu samamoodi nagu juunis. Keha järgib aga endiselt valguse ja pimeduse vaheldumist.

See on ka hea meeldetuletus, et une puhul ei loe ainult tundide arv. Tähtis on ka see, millistes tingimustes me puhkame. Rahulik magamistuba ning kehale sobiv madrats ja padi loovad keskkonna, milles keha saab öö jooksul päriselt puhata.

Sleepwellis lähtumegi sellest, et hea uni vajab head keskkonda. Aastaajad muudavad meie rütmi, kuid kvaliteetse puhkuse alus jääb samaks: keha peab saama öösel mugavalt ja toetatult puhata.

Kui valgust jääb vähemaks, muutub ka tempo. Hea uni aitab selle muutusega kaasa minna.

Kui sul jäi mõni une, voodi või madratsi kohta käiv küsimus õhku, kirjuta meile või võta ühendust Facebookis või Instagramis. Aitame hea meelega nõu ja soovitustega.