Lapse unevajadus ehk kui palju und vajab koolilaps?

August on alati natuke omamoodi suvekuu. Päike paistab, õues on veel soe ja õhtudki piisavalt valged, kuid samal ajal ilmuvad poodidesse müügile vihikud, pinalid ja koolikotid, ning reklaamid tuletavad üha sagedamini meelde, et uue kooliaasta algus pole enam kaugel.

Lapse jaoks kestab suvepuhkus ametlikult küll augusti lõpuni, kuid juba kuu keskpaigas võib hakata tasapisi koolipäevadele mõtlema.  Üks hea koht, kust alustada, on unegraafik.

Koolilaste unevajadus on erinev, kuid vanuse järgi on olemas selged soovitused. Tervise Arengu Instituudi järgi vajavad 7–12-aastased lapsed ööpäevas 9–12 tundi ning 13–18-aastased 8–10 tundi und. Oluline on vaadata ka seda, kuidas laps end hommikul ja päeva jooksul tunneb. Kas ta ärkab puhanuna, suudab keskenduda ning tuleb tavapärase õppimise ja muu koormusega kenasti toime.

Kui laps peab näiteks kell 7 hommikul ärkama, tähendab üheksa tundi und seda, et umbes kell 22:00 võiks ta juba magada. Noorema koolilapse puhul tuleb uneaeg veelgi varasemaks sättida. Päris elus mahuvad õhtusse muidugi kodutööd, trennid, õhtusöök, perega olemine ja ekraaniaeg ning nii nihkubki magamaminek pahatihti hilisemaks. Augustis tasubki hakata magamaminekuaega tasapisi varasemaks nihutama, et kooli alguseks oleks varasem uneaeg juba tuttavam.

Mida räägivad laste unetunnid?

Meieni jõudsid ühe Eesti kooli 1.–9. klassi õpilaste enda märgitud unetunnid. Tegemist ei ole teadusuuringuga ja nende vastuste põhjal ei saa kindlasti teha järeldusi kõigi Eesti koolilaste kohta. Küll aga annavad need väikese ja päris elust pärit sissevaate sellesse, kui pikaks laste ööuni koolipäevadel kujuneb.

Vanuserühmade keskmised olid järgmised:

1.–3. klass: 9 tundi ja 30 minutit
4.–6. klass: 8 tundi ja 48 minutit
7.–9. klass: 8 tundi ja 24 minutit

Üks muster joonistub vastustest üpris selgelt välja, nimelt vanuse kasvades jääb keskmine uneaeg järjest lühemaks. 1.–3. klassi laste keskmine mahub veel soovituslikku vahemikku, 4.–6. klassi õpilastel jääb see juba alla üheksa tunni ning 7.–9. klassi keskmine on juba teismeliste soovitusliku uneaja alumise piiri lähedal.

 

Keskmine uneaeg ei räägi veel kogu lugu

Keskmine number annab siiski ainult osa pildist. Üksikuid vastuseid vaadates on näha, et laste une pikkus erineb ka sama vanuserühma sees päris palju. Mõni saab magada soovitatud hulga tunde, teise ööuni jääb sellest märksa lühemaks.

Kui vaadata 6.–9. klassi õpilaste vastuseid lähemalt, on erinevused juba päris suured. Leidus nii viie-kuue tunni pikkuseid öid kui ka üle kümne tunni magamist. See on hea näide sellest, kuidas klassi keskmine võib enda taha peita väga erinevad uneharjumused. Üks laps võib hommikul ärgata puhanuna, teine alustada täpselt sama koolipäeva juba mitme tunnise unevõlaga.

Sarnane pilt tuleb välja ka Eesti laiematest andmetest. TAI laste vaimse tervise uuringu järgi magas koolipäevadel minimaalsest soovituslikust ajast vähem 33% 8–12-aastastest lastest. Vähemalt 13-aastaste seas oli neid juba 54%. Ehk mida vanemaks lapsed saavad, seda tavalisemaks kipuvad liiga lühikesed ööd muutuma.

Lapse unepuudusest annavad märku näiteks vaevalised hommikused ärkamised, ärrituvus, hajevil olek, raskused uue info meeldejätmisel ja soov nädalavahetusel poole päevani magada. Tasub meeles pidada, et mõnel õhtul hilisem magamaminek käib loomulikult elu juurde, kuid korduvad lühikesed ööd kasvatavad tasapisi unevõlga.

Miks teismeline õhtul magama ei jää?

Teismeeas nihkub unerütm juba loomupäraselt hilisemaks. See tähendab seda, et õhtul tuleb uni küll hiljem, kuid koolihommikul peab siiski vara ärkama. Nii jääb uneaega lihtsalt vähem.

Teismelise õhtusse mahuvad õppimine, trennid, sõpradega suhtlemine ja muidugi telefon. Õhtune „veel viis minutit telefonis“ venib sotsiaalmeedias ringi surfates märkamatult tunniks või kauemakski. Ja nii see uneaeg kahaneb.

Kui und jääb pikema aja jooksul väheks, annab see tunda nii keskendumises, õppimises, mälus kui ka meeleolus. Koolipäevas annab see üsna konkreetselt tunda, sest õpetaja juttu on raskem jälgida, tähelepanu hajub kiiremini ning ülesanded, mis puhanuna läheksid ladusalt, nõuavad märksa rohkem energiat.

Kuidas koolirütmi tagasi saada?

Pärast suve tuleb päevakava koolirütmi poole nihutada sammhaaval. Hea aeg sellega alustada on juba enne kooli algust, et esimesed koolihommikud ei tuleks kehale päris ootamatu pöördena.

Kõige rohkem aitab lihtne ja kindel rütm ehk enam-vähem sama ärkamisaeg, rahulikum viimane tund enne magamaminekut ning lapsele meelde tuletada, et nutiseadme koht ei ole voodis. Noorema lapsega saab koos välja arvutada, mis kell peaks ta magama jääma, et hommikuse äratuseni jääks piisavalt unetunde. Teismelisega tuleks pigem vaadata kogu nädalat tervikuna ehk mis kell ta tegelikult magama saab, kui palju und kokku koguneb ja kuidas lühemad ööd enesetundes tunda annavad.

Oma osa on ka magamiskeskkonnal. Jahedam, vaikne ja pime tuba toetab und ning voodis peab olema päriselt mugav. Lapse kasvades tuleb kindlasti üle vaadata ka voodi ja madrats, millel ta magab. Juba mõne aastaga muutuvad lapse pikkus, kehakaal ja magamisasend ning koos nendega ka see, millist tuge keha öösel vajab.

Rütmi aitab hoida seegi, kui koolipäevade ja nädalavahetuste uneajad üksteisest liiga kaugele ei nihku. Kui argipäeval minnakse magama kell kümme ja nädalavahetusel kell kaks öösel, annab esmaspäevahommik end kiiresti tunda. Väike erinevus on täiesti loomulik, kuid mida ühtlasem unerütm, seda kergem on õhtul õigel ajal uinuda ja hommikul ärgata.

Hea koolipäev algab juba eelmisel õhtul

Koolitarvete nimekiri, uued jalanõud ja päevaplaan saavad augustis tavaliselt omajagu tähelepanu. Une peale mõeldakse kooliks valmistudes vähem, kuigi just korralik ööuni aitab lapsel uue päevakava ja koolikoormusega paremini kohaneda.

Kooli alguse eel loevad kõige rohkem lihtsad õhtused harjumused: rahulikum tempo, telefon voodist eemal ja piisavalt aega magamiseks. Hästi magatud öö annab lapsele koolipäevaks rohkem jaksu, aitab hoida tähelepanu ning toetab õppimist ja head enesetunnet.

Hea päev algab hästi magatud ööst!

Kui sul jäi mõni une, voodi või madratsi kohta käiv küsimus õhku, kirjuta meile või võta ühendust Facebookis või Instagramis. Aitame hea meelega nõu ja soovitustega.